19. sajandi alguses oli Georgia Venemaa tsaaririigi osa. Transkaukaasia seim kuulutas Venemaal 1917. aastal aset leidnud sündmuste järel 1918. aasta märtsis välja Transkaukaasia Föderaalse Demokraatliku Vabariigi loomise. Sama aasta maikuuks lõhenes uus riik aga Georgiaks, Armeeniaks ja Aserbaidžaaniks. 26. mail 1918 kuulutas Georgia end iseseisvaks riigiks. Seejärel kaotas riik osa oma territooriumist Türgile. 1918. aasta teisel poolel okupeeriti Georgia Saksamaa poolt ja hiljem Briti vägede poolt. Briti väed lahkusid riigist pärast bolševike 1919. aasta ebaõnnestunud võimu haaramise katset ja Vene NFSV ja Georgia vahel 1920. aastal rahulepingu sõlmimist. Georgia bolševikud ei olnud aga Georgia üle kontrolli saamise plaanidest loobunud ja moodustasid 1921. aasta veebruaris, kui Punaarmee Armeenias ja Aserbaidžaanis võimu võttis, revolutsioonivalitsuse, mis kiitis heaks riigi Punaarmee poolt vallutamise. Kommunistid lõid Transkaukaasia Nõukogude Föderaalse Sotsialistliku Vabariigi, mis hõlmas ka Georgia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki. 1924. aastal suruti alla Georgia ülestõus. Põgenikud moodustasid Georgia diasporaa keskusi. Mitmed endise Georgia armee liikmed liitusid lepinguliste ohvitseridena Poola armeega.